Refleksoloogias käsitletakse keha erinevates osades olevaid piirkondi ehk elundite, kudede või keha toimingute peegeldusi.
Teraapia põhineb holistilisel mõttemallil: osa peegeldab tervikut, kus näiteks jalalaba, kõrvalest või käelaba omavad terviklikku tsoonide peegeldussüsteemi kogu keha organitest. Neid peegeldus-tsoone käsitledes stimuleeritakse, aktiveeritakse või rahustatakse vastavat elundit või siis keha toimingut.
Teraapia algab sellega, et terapeut analüüsib ja kaardistab organismi seisundi ja kirjutab üles patsiendi anamneesi, teraapia vajadused ja eesmärgid, kodused ülesanded ning juhendab teraapiast tulenevate reaktsioonide jälgimist ja tähelepanemist. Teraapia kestab tavaliselt 1 tund täiskasvanule, lastele lühema aja. Teraapiate tihedus sõltub probleemist ning patsiendi seisundist. Tavaliselt tehakse teraapiat akuutsetel juhtudel 1-3 korda nädalas, selle järgselt teraapiaid harvendatakse u` 1 korrale nädalas. Edasi tehakse teraapiat igal teisel nädalal, siis kord kuus jne. Halvas seisundis või medikamentidel oleva inimese ravis võib tekkida erinevaid lühiajalisi reaktsioone nagu külmavärinad, peavalu või higistamine, millest kõneldakse alati enne teraapiat.
Teraapia ei korva muud medikamentoosset ravi. Terapeut ei puutu, ei sega vahele arsti poolt määratud ravisse ega ka muudesse toimingutesse. Terapeut ei pane ka mitte mingisugust diagnoosi. Teraapia ei korva täisväärtuslikku toitumist, liikumist, puhkust ja ei ole takistuseks teistele teraapiatele.
Terapeudi eesmärk on toimida kui katalüsaator, kes refleksoloogia abil aktiviseerib patsiendi organismi oma paranemissüsteemi. Eelduseks on see, et keha ise püüdleb alati taskaalu poole elunditoimingutes; keha on ise võimas ennasttervendav süsteem.