Refleksoloogia ajalugu on pikk ja viiteid sarnaste meetodite kasutusest on juba tuhandete aastate tagant. Erinevaid survel ja massaažil põhinevaid iidseid teraapiaviise on teada kõikjalt maailmast: pilte ja seletusi tehnikatest esineb 5000 aastat vanades Egiptuse papüürustes, Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India ning ka põhjapoolkera rahvaste ajalookirjutistes. Ka Põhjamaade rahvaravis kasutatud meetodid sisaldavad samatüübilisi tervendamisviise, millest tänapäeva refleksoloogia ehk kogu keha tsooniteraapia on alguse saanud.
Tänapäeva refleksoloogia sai alguse 1920-tel aastatel USA-s. Ameerika arstid William Fizgerald ja Edward Bowers arendasid välja teraapia, kus inimkeha jagati kümneks pikuti liikuvaks sektoriks, ehk tsooniks. Sellisel kujul tsooniteraapiat kasutati algul põhiliselt just valu leevendamiseks kurgu, kaela ja suu piirkonna probleemide puhul. (Valutavat piirkonda mõjutati tugeva survega sama sektori kõige kaugemast kohast).
Tänapäev
Refleksoloogia on tänaseks saavutanud maailmas kindla seisundi ja usaldusväärse teraapia maine. Terapeudid dokumenteerivad oma teraapiad , nad omavad kutsetunnistust, hoiavad patsiendisaladust ja täidavad eetikakoodeksit. Teraapia sobib ka näiteks massööridele, füsioterapeutidele jt. lisatöövahendiks teiste teraapiate kõrval. Enamus patsiente on andnud väga hea tagasiside teraapia efektiivsusele ja mõjule. Professionaalselt tehtud refleksoloogilist teraapiat võib pidada turvaliseks raviviisiks.
Tavalisimad probleemid, mille puhul abi saab:
– Tugi- ja liikumiselundite probleemid
– hormonaalsed häired
– lihaspinged
– unehäired
– ainevahetuse ja soolestiku häired
– viljatus, PMS, klimakteerium
– stress ja läbipõlemine
– allergiad
– tittede koolikavalud
Refleksoloogiat kasutatakse ka palju medikamentideta eneseabi ja koduravina.