REFLEKSOLOOGIA JA KEVAD

„Haige, ma soovitan teil magada laudpõrandal.“
„Doktor, kas see aitab?“
„Ei. Aga hakake end kirstuga harjutama!“
(Baskin)

Kevad, koit, tärkamine, ärkamine, elujõud, ülespoole sirutumine… Mõista, mõista, mis hädadega inimesed kevadel (peale nohu ja köha) teie poole pöörduvad?
Kevad, tule element ja maks, number üks…

Nagu te isegi tähele panite, saabus sel aastal varakevad (maksa polariteet) 16.veebruaril. Inimesed ei ole veel suutnud uue olukorraga kohaneda ning kevade seisundisse sisse elada. Nad on ikka veel külma ja lume raskuse all kühmu ja kõveraks vajunud. Kuigi looduses veel silmaga nähtavalt midagi ei toimu, siis sisemised ärkamise protsessid juba toimivad. Loodus ringutab.

Varakevad ja number 1 ; üks näitab end kui pea püsti ja sirge seljaga noor mees või naine. See on täielik sirutumine ülesse päikese poole, oma sisemise enesekindluse ja väärikuse taasleidmine, oma huvi, uudishimu ja tegutsemistahte taasavastamine.

Ja nüüd on inimene nende protsesside hammasrataste vahel – ühelt poolt looduse sund ülespoole, teisalt külmaväsimusest ja tülpimusest suund horisontaali, pikali voodisse. Nende mõjude vahel saab kõige enam kannatada meie selgroog, ning siin ka vastus alguses esitatud küsimusele.
RAVI: siruta, ringuta, aja end kikki!

Ja rahu maa peal!
Ülo Liivamägi